DGAD
[Verse 1]
D
Kord põllul, kus kirendas punane moon,
D
üks pardike paterdas papaga koos
DA
ja võlutult silmitses purpurset moonikest
D
parditütreke noor:
D
„Pai papa kas moonikest puutuda saan?”
D
Kuid pajatas pardile papake hea:
DAD
„Ei pisike pardike moonikest puutuda saa.”
DF#mC#F#m
Ja lausus veel, kui nokkis värsket heina:
F#mEA
„Eks nii on elu, ära nõnda leina!”
[Chorus]
ADAD
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DAD
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
DAD
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DADAD
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
[Verse 2]
D
Kord lainetes vallatles pardike noor
D
ja perve pealt piilus punane moon
DA
ja puutuda purpurpunasel moonil on pisikest
D
pardikest soov:
D
„Pai mamma, kas pardikest puutuda saan?”
D
Kuid pajatas pojale mammake moon:
DAD
„Ei pisike moonike pardikest puutuda saa!
DF#mC#F#m
Kui pardil lased ennast haneks püüda,
F#mEA
kuis võib siis terve maailm enam hüüda!”
[Chorus]
ADAD
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DAD
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
DAD
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DADCFEA
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
[Verse 3]
D
Ja ometi ilusal õiekuu ööl,
D
kui särasid lõbusalt põllud ja veed,
DA
me pisike pardike põgenes pesast
AD
ja moonile naiseks siis sai.
D
Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd,
D
sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb,
DAD
ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib.
DF#mC#F#m
Nii läkski lendu uhke moonipeiu
F#mEA
ja püüdis haneks väikse pardineiu.
[Chorus]
ADAD
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DAD
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
DAD
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
DADA
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.